AKU õpiku kogumiku partnerhindamine

Meie rühma partnerhindamine on SIIN.

Õppematerjalide kogumik e-koolikotis (AKU õpik)

Meie rühmatöö (koos Kirke Kasari ja Arnold Leesmäega) tulemusena valmis kogumik õppematerjale toetamaks AKU õpiku peatükke Trendid, Seoste uurimine ja Kvalitatiivne sisuanalüüs. Kogumik asub SIIN.

Test TAO Testing keskkonnas

Minu esimene katsetus luua testi TAO Testing keskkonnas on siin. Kogemus antud keskkonnaga oli väljakutsuv ja mitte rahulolu pakkuv. Ei kogenud meeldivat kasutajakogemust võrreldes näiteks e-koolikoti sisuloomega, kus H5P mudelil põhinevaid õppematerjale viimasel ajal loonud olen. Pean TAO Testing keskkonna puhul puuduseks võimalust valmis testi vaadata “preview ” vaates, ise läbi katsetada. See annaks kindluse, et kõik sai tehniliselt ja sisuliselt korrektne. Hetkel on ebakindlus selles osas, et enda loodud tööd ei saa enne avaldamist kontrollida, katsetada.

Õppevideo

Koostasin õppevideo AKU õpiku peatüki Kvalitatiivne sisuanalüüs õppimise toetamiseks. Videos on näite abil seletatud kategoriseerimist ehk kuidas struktureerimata andmeid kategooriatesse panna nii, et oleks võimalik leida korduvaid mustreid, seaduspärasusi ja teha järeldusi. Videot on võimalik näha Youtubest.

E-koolikotis olev harjutus (lisatud interaktiivne ülesanne) on SIIN.

E-koolikoti I ülesanne (AKU õpik)

Minu AKU õpiku peatüki Kvalitatiivne sisuanalüüs esimene e-koolikoti ülesanne on SIIN.

Lugemispäevik II: Digitaalse õppevara kvaliteet

Teise lugemispäeviku lugemiseks valisin artikli ((Elias et al. (2020)), mis rääkis avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamisest ning autorite pakutud hindamismudelist, selle rakendamisest, mis aitab luua ja hinnata loodud õppematerjale.

Kasvavas digitaalsete õppematerjalide tulvas on veebis aina enam keeruline orienteeruda eesmärgiga leida kvaliteetne õppematerjal. Artiklis oli võetud fookus õppevarale, mida kasutada veebikursusel läbiviimisel. Sealjuures toonitasid autorid, et veebikursuse puhul on kõrge kvaliteediga materjalid eriti olulised. Autorite eesmärk oli lisaks hindamismudeli (vaata tabel 1) tutvustamisele, anda edaspidi õppevara loojatele ka praktilisi juhiseid, mida peaks silmas pidama, et tulemus oleks kvaliteetne.

Tabel 1. Õppevara kvaliteedi hindamismudel. Elias et al 2020

Hindamismudel jaguneb esimeses tulbas kolmeks:
-SISU STRUKTUUR (content structure)
See osa hindab taksonoomiate arusaadavust ja lihtsust, navigeerimise lihtsust, struktuuri kohandatavust ja sisu leitavust.
-ÕPPESISU (learning content)
See osa hindab materjali teksti kvaliteeti sisu kohandatavust ja ühildatavust eri seadmetes, sisu esitatavuse kättesaadavust ja sisu mitmekeelsust.
-ENESEHINDAMINE (self-assessment)
See osa hindab enesehindamise aspekti olemasolud ja enesehindamise mõõdikuid (küsimusi).

Enda pakutud hindamismudelit lasid autorid hinnata ekspertidel, kes andsid nende mudelile hinnanguks, et tegemist on kasuliku mudeliga (70% arvas nii) ning katab ära olulised hindamise aspektid avatud õppevara hindamise juures (nii vastas 50% ekspertidest).

Töötades ise õpetajana oli antud artikli lugemine väga huvitav ja mõtlemapanev, sest igapäevaselt meeldib mulle väga uusi õppematerjale luua. Sealjuures ei ole ma kunagi niivõrd põhjaliku materjali hindamisega tegelenud ning hindamismudeli läbitöötamine pani mõistma artikli alguses autorite poolt öeldut, et pidev uus õppevara loomine muudab väljal navigeerimise väga keeruliseks ning hägustab kvaliteeti. Analüüsides enda loodud materjale, mõistan, et paljud neist ei saaks olla avatud õppematerjalid, pigem loodud kindlale õpperühmale, õpilasele kuid avatud õppematerjalina ei vastaks ta kvaliteedi nõuetele. Loomulikult on kõik mu materjalid rahuldanud minu vajadused mingil ajahetkel teema õpetamiseks, õpilase toetamiseks kuid kõiki ei saaks tänase lugemise valguses pakkuda laiemale audtitooriumile taaskasutamiseks. Kokkuvõttes saan öelda, et tegemist on hindamismudeliga, mida saab edukalt kasutada ka üldhariduskoolis. Mudel on lihtsasti mõistetav ning prakatilise väärtusega.

Lugemispäevik I

Esimene lugemispäevik annab ülevaate artiklist (Saum , 2007), kus lugesin õpiobjektide arengust vahemikus 1992-2004. Artikkel on hea ülevaatlik lugejale, kes soovib end kurssi viia õpiobjektide ajalooga, lisaks on artikkel ka lihtsasti loetav ja mõistetav kuna ülesehituses on esitatud kronoloogilises järjekorras arengud e-õppe maailmas.

Mõiste “õpiobjekt” (ing.keeles learning object) omab tohutul määral sünonüüme ning seda interneti otsingumootorisse pannes saab üüratul hulgal vasteid (näiteks saab kasutada “õpiobjekt” asemel ka mõisteid: haridusobjekt, meediaobjekt, jagatav sisuobjekt, andmeobjekt ja e-õppe objekt. Mõiste õpiobjekt on esmakordselt aga kasutusele võetud 1992.aastal Wayne Hodginsi poolt.

1992
Oli huvitav lugeda kuidas Wayne Hodgins mõiste “õpiobjekt” niiöelda “leiutas”. Ajaloos ikka on tõdemuste, faktide ja avastusteni jõutud läbi juhuse, olukordade, kus seda ei ootaks. Hodgins oli väidetavalt jälginud enda last mängimas legoklotsidega, märganud kuidas osakesi kokkupanned moodustub tervik. Hodgins seostas legoklotsid õpiobjektidega ning selgitas mõistet kui väikestest komponentidest kokkupandud teabeobjektide kogumikku, mis on sobivad õppija isiksuse ja vajadustega.

1994
Sel aastal loodi mitmeid erinevaid töörühmi, kelle eesmärk oli arendada arvutipõhist õppimist efektiivsemaks ja paindlikkumaks, arendada õpiobjekte. Tänapäevani tegutseb näiteks Hodginsi loodud Computer Education
Management Association (CEdMA). Kiirem töörühm, kes suutis välja anda töötava e-õppe rakenduse (sealjuures oli interneti ise alles küllalt arengujärgu alguses) oli National Education Training Group, kelle rakendus põhines Hodginsi õpiobjekti mudelil.

1996
Oracle Corporation töötas välja sel aastal mahuka kursusepaketi, kus oli 75 erinevat kursust ning aasta pärast juba 93 kursust, mida sai veebis võtta 140 riigis. Samal aastal hakkas Gateway to Educational Materials arendama teadlikult repositooriumite infrastruktuuri. Nende eesmärgiks oli võimaldada näiteks veebipõhiseid tunniplaane ja parandada organisatsioonide veebipõhiste andmekogumite haldust ning kättesaadavust.

1997
Sellest aastat pärineb tänapäeval tuntud organisatsioon IMS Global Learning Consortium (algselt EDUCOM and EDUCAUSE), mis andis on panuse õpiobjektide arengusse läbi õppejuhtimisesüsteemi loomise. Sellest aastast pärineb ka esimese ametliku repositooriumi käivitamine.

1998
Põnev teadmine, mis iseloomustab arenguid 1998.aastal oli lugu Ameerika ülikoolides järjest enam nõudlust tekitav kaugõppe viis, mis pani ülikoole välja töötama lahendust, kus õppejõudude ja üliõpilaste vaheline suhtlus toimus Microsofti vahetusserveri abiga õpipobjektide juurutamiseks. Royal Roads ülikooli loodud majandusarengu ja rakendusuuringute keskus defineeris e-õppe objekte kui väikese teksti-, visuaalse-, heli-, video-, interaktiivse komponendi ja muu sellisena, mis on märgistatud ja salvestatud andmebaasi.

1999
Jätkus tormiline areng. Sel aastal töötati ülikoolides välja mitmeid e-õppe lahendusi, mis toetasid tehnoloogia paremat kasutamist ülikoolides ja koolides. Ühe näitena jäi meelde näiteks OpenCourseWare projekt, mis taotles võimalust pakkuda üle maailma õpilastele, üliõpilastele, õpilastele ning ise õppijatele võimalust pääseda ligi tasuta Massachusettsi ülikooli teahnoloogia instituudi kursustele ja materjalidele.

2000-2004
Käesoleva sajandi algusess jätkus kiire areng ning õpiobjektide, repositooriumite võidukäik. Lisaks täiendes valdkond õpiobjektide süninüümidega. Näiteks väitis Lori Mortimer, et õpiobjekt on sisuosa, mis on väiksem kui kursus või õppetund. Rob Kopper kirjutas aga, et õpiobjekt on õppeühik, koosnedes väikestest üksustest, mis pakuvad õppijatele õppesündmusi, mis omakorda vastavad ühele või mitmele omavahel seotud õpieesmärgile. Arizona ülikoolis defineeris professor Polsani õpiobjekti kui organiseeritud teadmiste sisu vormi, mis hõlmab õppimise eesmärki ja korduvkasutatavat väärtust. Seega on paljud teadlased püüdnud aastakümnete jooksul defineerida õpiobjekti mõistet. Selles vahemikus avatakse ka üks tuntud ja suur repositoorium, Wesleyani ülikooli poolt Lola Exchange (nimi koosneb: learning objects, learning activities), mille eesmärk on koondada kvaliteetseid õpiobjekte.

Kokkuvõtteks
Loetud artikkel andis mulle kui algajale antud valdkonnas hea ülevaate õpiobjektide ja repositooriumite ning nendega seotud mõistete, töörühmade ja organisatsioonide arengutest ja saavutustest. Oli üllatav, kui suured arengud toimusid juba 30 aastat tagasi, kui kiire oli selles valdkonnas edasiliikumine. Nüüd oleks põnev lugeda arengut alates 2004 kuni tänapäevani.

Allikas
Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Õpileping (Digitaalne õppevara)

EESMÄRGID
Aines Digitaalne õppevara on minu eesmärk omandada süsteemsemad teadmised digiõppevara loomise, kasutamise ja hindamise kohta. See tähendab, et sean eesmärgiks aine läbimisel osata valida õppevara loomiseks parimat keskkonda, osata keskkondade võimalusi paremini ära kasutada õppevara loomisel ning ka õppevara kasutamisel ning oman teadmisi digiõppevara kvaliteedi hindamisel. Soovin teada saada ka riiklike arengusuundi seoses digiõppevarade repositoorumitega.

STRATEEGIA
Aine eduka läbimise ja kõikide seatud eesmärkide täitmiseks on vajalik loengutes kohal olla ja kaasa mõelda, st osaleda aktiivselt aruteludes. Ka aine sees tehtavatesse rühmatöödesse panustan alati täieliku kohalolekuga, mõtlen ja töötan kaasa. Lisaks sean enda strateegiaks ka kõikide kodutööde ja hindeliste tööde õigeaegse esitamise õppejõule (sealjuures pean enda esitatava tööga ise ka rahul olema). Kuna aine jooksul läbi töötamist vajav info kogus ja materjalid on mahukas, siis tuleb võtta süsteemselt aega nende tegemiseks, mitte kuhjata tegemist vajavaid ülesandeid kokku lühikesele perioodile.

RESSURSIVAJADUS
Aine läbimise ressurssideks on lisaks minule ka õppejõud, kursusekaaslased ning minu personaalne õpikeskkond WordPressis ning Google Drives. Tehnoloogilised abilised saavad olema minu sülearvuti ja nutitelefon.

HINDAMISKRITEERIUM
Selleks, et hinnata eesmärkide täitmist tuleb mul seada hindamiskriteeriumid. Lisaks õppejõudude poolt määratus ülesannete (mis esitan tähtaegselt) täitmisele sean üheks hindamiskriteeriumiks ka selle, et käesoleva õppeaasta jooksul kasutan aines omandatud teadmisi enda töös õpetajana ehk loon uute teadmiste baasilt uut digiõppevara põhikooli ajaloo ning loovtööde alused aine jaoks.